19. detsembril kell 16.15 kaitseb Lauri Kann doktoritööd „Inimohvritega revolutsioonisündmused Eesti linnades 1905. aastal“.
Juhendaja:
professor Tõnu-Andrus Tannberg, Tartu Ülikool
Oponent:
kaasprofessor Mart Kuldkepp, Londoni Ülikooli Kolledž
Kokkuvõte
1905. aasta revolutsioon on oluline pöördepunkt paljude Vene impeeriumis elanud rahvaste ajaloos. Nii impeeriumi keskuses kui ka äärealadel toimusid arengud, mis avaldasid hiljem mõju nii keisririigi kokku varisemisele kui uute riikide tekkimisele. Paraku oli nii Eestis kui tollases Vene keisririigis laiemalt 1905. aasta revolutsiooni osaks ka vägivald. 1905. aasta revolutsioon ei olnud küll ligilähedaseltki nii ohvriterohke kui 1917. aasta oktoobripöördele järgnenud segadused, kuid siiski hukkus selle revolutsiooni sündmustes Vene impeeriumis tuhandeid inimesi. Väitekiri keskendubki vägivallale 1905. aasta revolutsioonis.
Traditsiooniliselt on 1905. aasta revolutsiooni Eestis vaadeldud ennekõike Vene impeeriumi sisekubermangude taustal. Väitekiri paigutab Eestis aset leidnud revolutsioonisündmusi Vene keisririigi lääneosa ehk Soome, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina konteksti. Väitekiri keskendub inimohvritega revolutsioonisündmustele Eesti linnades 1905. aastal otsides vastust küsimustele, kes olid inimohvritega vägivalla peamised põhjustajad ja millistel asjaoludel traagilised sündmused kujunesid. Peatähelepanu nii Eesti kui ka teiste maade puhul on suunatud meelavalduste pihta tulistamistele. Meeleavalduste pihta tulistamisi on varasemalt üksiksündmustena uuritud, kuid võrdlevast perspektiivist ei ole neid sündmusi seni vaadeldud. Väitekiri toetab seisukohta, et keisririigi lääneosas aset leidnud ohvriterohkete meeleavalduste pihta tulistamiste mõju kogu revolutsiooni edasisele arengule oli tegelikult suurem kui see revolutsiooni käsitlustes kajastub.