19. juunil kell 16.00 kaitseb Peeter Kenkmann doktoritööd „Autoritaarrežiimi areng Eestis aastatel 1934–1940: põhiseaduse ja kaitseseisukorra roll“ („Development of the Authoritarian Regime in Estonia between 1934 and 1940: Roles of the Constitution and the State of Emergency“).
Juhendajad:
kaasprofessor Ago Pajur, Tartu Ülikool
kaasprofessor Jaak Valge, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Andres Kasekamp, Toronto Ülikool (Kanada)
Kokkuvõte
1934. aastal toimus Eestis riigipea Konstantin Pätsi juhtimisel riigipööre, mille käigus lükati edasi valimised, peatati kodanike põhisõiguste kehtimine ning likvideeriti Eesti Vabadussõjalaste Liit.
Käesolev doktoritöö uurib, milliste seaduste alusel viidi riigipööre läbi ning funktsioneeris selle tulemusena loodud ebademokraatlik valitsemiskorraldus. Samuti uuritakse siin resideerinud välisriikide diplomaatide seisukohti alates 1934. aastast Eestis toimunud pöördeliste sündmuste kohta ja sedagi, kuidas kirjeldati 1930. aastate sündmusi paguluses.
Kuigi vabadussõjalasi on süüdistatud selles, et nende koostatud 1933. aasta põhiseadus, millega loodi väga suure võimuga riigivanema ametikoht, võimaldas Pätsil teostada riigipöörde ja valitseda autoritaarselt, ei ole see korrektne. Nagu doktoritöös selgitatakse, oleks samasuguse pöörde saanud läbi viia ka 1920. aasta põhiseaduse alusel. Kuigi kaitseseisukord kehtestati vabadussõjalaste ohuga hirmutades, ei ole ajaloolased seni leidnud selle kohta tõendeid. Seega teostas Päts mitmeid seadusi rikkudes riigipöörde ja likvideeris demokraatia kartusest kaotada demokraatlike valimiste tagajärjel võimu. Eestis resideerinud välisriikide diplomaadid said sellest samamoodi aru.
1936.–1937. aastal võeti Pätsi initsiatiivil ette järjekordne põhiseaduse muutmine, mille käigus rikuti oluliselt kehtivaid seadusi. Uue põhiseaduse kehtima hakkamise järel 1. jaanuaril 1938 demokraatiat ei taastatud: kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni kehtis kaitseseisukord, erakondade tegevus oli keelatud ning ajakirjandus vaigistatud. Kaitseseisukord tegi Nõukogude Liidu survel 1940. aasta juunis ametisse nimetatud Johannes Varese nukuvalitsusel kergemaks Eesti iseseisvuse likvideerimise.
Paguluses valitses suhtumises kirjeldatud sündmustesse kaks vastandlikku seisukohta. Ajakirjanduses ja populaarteaduslikes töödes kiideti Pätsi tegevus heaks ning süüdistati teisiti arvajaid vabadusvõitluse huvide eiramises. Alates 1960. aastatest avaldatud teaduslike käsitluste seisukohad ühtivad suuresti käesoleva doktoritöö järeldustega.