Aprilliga lõppes kolm aastat kestnud projekt „Kvantitatiivsed andmed kolme Balti riigi piirkondade ühiskondlike ja majanduslike muutuste kohta viimase saja aasta jooksul ajalooliste muutuste ja tulevaste väljakutsetega toimetuleku analüüsimiseks“ (Baltic100). Projekti eesmärk oli koostada saja aasta (1920–2020) kohta rahvastiku, põllumajanduse ja tööhõive aegread riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et luua SKT arvutamise alus. Projekti vastutav täitja Tartu Ülikoolis, Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann kirjutab Sirbis projekti eesmärgist, väljakutsetest ja tulemustest.
Olaf Mertelsmann märgib, et majandusajalugu peetakse pigem igavaks – palju arve ja statistikat. Sellest hoolimata sisaldab majandusajalugu ühiskonna arengu seisukohalt olulist teavet selle kohta, kuidas inimesed on elanud ning miks on tänapäeva majanduslik ja sotsiaalne olukord selline, nagu ta on. Artiklis kirjeldab Mertelsmann, kuidas SKT arvutamiseks andmeid koguti. Ta toob välja, et ootuspäraselt osutus selles osas keeruliseks Nõukogude aeg ja osaliselt tuli tugineda arhiiviallikatele.
Tutvu põhjaliku artikliga Sirbis. Olaf Mertelsmann kutsub üles külastama ka projekti kodulehte, kust leiab interaktiivse andmebaasi. Projektiga saab tutvuda ka ETISes.
Varasema uudise projekti lõppemisega seoses leiab siit (järele saab vaadata ka lõpuürituse paneeldiskussioone).