Autor:
Rasmus Kull

Värske teadusbaromeeter kinnitab Eesti elanike usaldust teaduse ja teadlaste vastu

Eesti Teadusagentuuri tellitud värskest uuringust „Eesti teadusbaromeeter“ selgus, et Eesti elanike usaldus teaduse ja teadlaste vastu püsib sarnaselt nelja aasta taguse ajaga üsna suur, küündides üle 70%. Teadust ja teadlasi ei usalda 4% elanikest. Samas on nelja aastaga vähenenud nende inimeste hulk, kes leiavad, et riik peaks teadust rohkem toetama ja poliitikud peaksid teadlasi rohkem kuulama. 

Kui 2020. aasta uuringus ütles 78% Eesti elanikest, et nad usaldavad teadust, siis nüüd on see näitaja 73%. Seejuures on eesti emakeelega vastanute usaldus suurem kui vene emakeelega vastanute puhul (vastavalt 81% ja 59%). Ka neid, kes teadust ei usalda, on vene emakeelega vastajate seas rohkem (vastavalt 5% ja 3%).

Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma, kes on üks Eesti teadusbaromeetri uuringumetoodika väljatöötajatest, ütles Kuku raadio saates „Teadus teab“, et need tulemused on üsna võrreldavad Soome ja Rootsiga. Mõningane erisus eesti ja vene emakeelega vastajate vahel võib aga tema hinnangul tuleneda sellest, et Eesti meediamaastikul on väga vähe venekeelset infot selle kohta, kuidas Eestis tehtav teadustöö Eesti ühiskonda toetab. Riskikoht on tema hinnangul seegi, et Eesti meediamajad ei tee valdavalt teadussaateid oma eelarvest, vaid siinset teaduselu tutvustav populaarteaduslik programm sünnib suuresti Euroopa toetusrahade abil.

Rõõmustavaks muutuseks pidas Himma seda, et kui nelja aasta eest ütles 29% vastanutest, et teadus võib kujutada ühiskonnale ohtu, siis nüüd on neid 20%. Pool vastanutest leiab, et teadus pole ühiskonnale ohtlik. 2020. aastal oli sel arvamusel 45% vastanutest. Himma arvates võib see olla märk sellest, et arusaamine, kuidas teadus toimib, on ühiskonnas paranenud.

Teisalt võib täheldada mõneti murettekitava suundumusena seda, et nelja aasta jooksul on vähenenud nende inimeste hulk, kes arvavad, et riik peaks teadust rohkem toetama (87% vs. 78%) ja et poliitikud peaksid teadlasi rohkem kuulama (85% vs. 79%).

Veidi on muutunud seegi, kuidas inimesed eri teadusvaldkondade olulisust hindavad. Kui kõige olulisemaks peetakse jätkuvalt arstiteadust, siis eelmise uuringuga võrreldes on vastajate silmis suurenenud põllumajandusteaduse tähtsus (neljandalt kohalt teisele). Samuti peetakse sotisaalteadust praegu veidi olulisemaks kui nelja aasta eest. Himma tõdeb, et sotsiaalteadusest tõusvat kasu nähakse ka Põhjamaades üha enam. Tema sõnul võib eeldada, et inimeste käitumise ja ühiskonna uurimist tajutakse varasemast vajalikumana ühelt poolt nii koroonapandeemia, teisalt aga ka Ukraina sõja mõju tõttu.

Teadusbaromeeter on Eesti Teadusagentuuri tellitav uuring, milles mõõdetakse teadusega seotud hoiakuid ja kokkupuudet. Esindusliku valimiga küsitluses osales üle Eesti 1004 inimest, kes on vanemad kui 16 aastat. Küsitluse tegi Turu-uuringute AS mullu novembris. 

Kuula lähemalt Marju Himma intervjuud Kuku raadio saates „Teadus teab“.

Eesti teadusbaromeetri tulemustega saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel: 

2023. aasta uuringu tulemused

2020. aasta uuringu tulemused

Jakobi 2 õppehoone

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond hoiab kõrget kohta rahvusvahelises edetabelis

Raamatu kaanepilt

Ilmus kogumik Baltimaade loomaajaloost

Üliõpilased grupitööd tegemas.

Uuring: õpetaja teavitustööta usaldab Eesti õpilane Vikipeediat pimesi