2. juunil tutvustasid Michigani Riikliku Ülikooli eksperdid Tartus erialadevahelise dialoogi edendamiseks välja töötatud filosoofilist meetodit, mis aitab teadvustada (uurimis)meeskonna erisusi, et seeläbi ennetada võimalikke probleeme ja jõustada meeskonna tööd. Kel on soov rakendada meetodit oma uurimusrühma töö parandamiseks, saavad võtta ühendust filosoofia osakonna juhi ja praktilise eetika professori Kadri Simmiga.
18.–23. augustini toimub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 14. rahvusvaheline soome-ugri kongress (Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum, CIFU). Registreerumine kestab 30. juunini.
Nina Topintzi peab Tartu ülikoolis kaks loengut tänapäevase fonoloogia olulistest vaidlusküsimustest, näidates, et keeltes, ka suurtes tuntud keeltes, on nähtusi, mis ei mahu praeguste standardsete teooriate raami.
Rääkima õppimine ja häälikute hääldamine on laste jaoks keerukas protsess. Kui täishäälikute hääldamine tuleb lihtsamalt, siis mõningate kaashäälikute hääldamine on raskem. Eesti teadlase osalusel valmiv uuring osutab, et keerukamat keeleasendit nõudvaid häälikud hakkabki laps moodustama vanemaks saades.
8. mail Tartu Ülikoolis toimunud Oma Keele seminaril anti esimest korda välja Oma Keele parima artikli auhind. Esimeseks Oma Keele parima artikli auhinna laureaadiks tunnistati Tiit Hennoste 2024. aastal ajakirja kevadnumbris ilmunud loo “Pealkirjade kirju maailm” eest.
Kaheksandat korda toimunud kolme rektori stipendiumi konkursi võitis Arnita Agrita Umalas, kes on sündinud ja kasvanud Lätis, kuid õpib Tartu Ülikoolis eesti keelt ja keeleteadust, keskendudes oma magistritöös liivi keelele.
22. aprillil kell 16.00 toimub projekti „Digitekstide uurimiskeskus“ (DigiTS) avasündmus, mille peaesineja on Tartu Ülikooli digihumanitaaria külalisprofessor Maciej Eder.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna tudengitel on alates eelmisest õppeaastast praktika kohustuslik, mistõttu on suurenenud praktikapartnerite vajadus.