JÄRELVAADATAV: seminar „Roheline elukeskkond – kas kulu või (vaimse) tervise kindlustus“

• Viimase kümne aastaga on süvenenud inimeste mure keskkonna pärast. Mure võib olla samasugune terviserisk, nagu füüsiliselt mõõdetav keskkonnahäiring.
• Õhu ja joogivee kvaliteet on Eestis paranenud, samas inimeste hirm kemikaalide suhtes on kasvanud.
• Ida-Virumaal muretsetakse ennekõike õhusaaste pärast, kuigi mõõtmistulemused näitavad piirkonnas õhukvaliteedi paranemist.
• Liiklus müra on viimase kümne aastaga kasvanud.
• Roheebavõrdsus tähendab ebavõrdset ligipääsu rohealadele. Eestis esineb seda enim Tallinnas ja Tartus, aga ka Tartumaal ja Ida-Virumaal.
• Kui kõigi Eesti elanike kodude ümbruses oleks sama palju rohelust kui nende linna või valla kõige rohelisemates piirkondades, võiks Eestis hoida sotsiaalmajanduslikelt kuludelt igal aastal kokku üle 400 miljon euro.

• Põhiline kasvuhoonegaaside heide tekib linnakeskkonnas ja linnade vahel sõites.
• Eesti paradoks on elanike mitmepaiksus: panustame korraga mitmesse omavalitsusse nii oma maksudega kui ka lihtsalt elamisega. See pole keskkonna jalajälje mõttes kestlik, küll aga on see sotsiaalset kestlik.
• Hea elukeskkonna saavutamiseks tuleb linna kvaliteeti tõsta mitmel tasandil, mis kõik on seotud ka vaimse tervisega.
• Hästi planeeritud linnaruum kohaneb inimeste igapäevaste vajaduste muutumisega ja toidab ka emotsionaalseid suhteid. Selleks on oluline kodude, töökohtade, teenuste lähestikku paiknemine, samuti kestlike liikumisviiside soodustamine ning kogukondlikku suhtlemist soosiva linnaruumi kujundamine (kergelt ligipääsetavad pargid, mängu- ja spordiväljakud).
• Lugemissoovitus: David Sim „Pehme linn“

Hirm võib olla halvav ja tegutsemist pärssiv. Ent hirm ja mure võivad olla ka väga konstruktiivsed tunded. Murel keskkonnamuutuste pärast on oluline roll vaimses tasakaalus, kui inimesed leiavad viisid, kuidas kokku tulla ja koos olla. Selleks, et edasi liikuda, peab ka etteloovalt mõtlema ja uut maailma koos kujutlema. Ettekanne visandab, kuidas keskkonnaaktivistid selliseid oskusi omandavad ja harjutavad.

• Viimase 4,5 aasta jooksul on kliimamuutusi enim kiirendavates ühiskondades selgelt paranenud teadlikkus kliimariskidest.
• Umbes 30 aasta eest algas kliimateemadel infosegaduse külvamine, vastutustunne probleemi olemasolu eest individualiseeriti ja probleemi allikana kujutati üksiktarbijat.
• Kliimaärevuse asemel tuleks rääkida kliimamurest. Kui ärevus on isiklik probleem ,mida aitab lahendada psühholoog, siis mure liidab ja aitab leida mõttekaaslasi.
• Keskkonnaliikumistel on oluline ülesanne, et kliimaprobleeme tunnustataks ja otsitaks neile lahendusi.
• Kuulamissoovitus: BBC Radio4 saade „How they made us doubt everything“, mis räägib, kuidas on aastakümneid kliimateemadel segadust külvatud.

Kuidas teha objektiivselt kindlaks keskkonna ja vaimse tervise vahelisi seoseid? Millised on selle teema uurimise kitsaskohad ja võimalused? Teema avamisel on lähtekohtadeks nii Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring kui rahvusvaheline teadusprojekt „eMOTIONAL Cities“, mis uurib, kuidas mõjub linn kui elukeskkond inimeste tervisele ja millised tegurid põhjustavad tervisealast ebavõrdsust.

• Looduse selget mõju vaimsele tervisele on väga raske üheselt mõõta. Keskkonna kõrval on terve rida teisi tunnuseid, mis võivad olla olulised.
• Linnakeskkond on kurnav, sest tähelepanu tuleb pidevalt ümber suunata. Looduskeskkond on ennustatavam, mistõttu mõjub see rahustavalt.
• Oleme jõudnud olukorda, kus on üles kasvanud terve põlvkond inimesi, kes kardab loodust rohkem kui linna.
• Eesti elanike vaimse tervise uuringu andmete põhjal võib öelda, et roheline elukeskkond mängib vaimse heaolu juures mingit rolli aga väga tugevat efekti me kohe kätte ei saa. Küll aga näeme, et inimesi häirib roheluse puudumine.
• Keskkonna ja vaimse tervise küsimusi peab palju rohkem uurima. Kui tegeleda probleemiga valesti, siis tekitame muret juurde.

Aruteluringis osalesid Helen Sooväli-Sepping, Kairi Kreegipuu, Hardi Murula (Ida-Viru Omavalitsuste Liidust), Brit Peensoo (Tartu Supilinna Seltsist). Arutelu juhib Hans Orru.