Skip to main content

Doktoriõppe korraldus valdkonnas

Doktoriõpet reguleerib Tartu Ülikoolis doktoriõppe eeskiri, mis sisaldab üldisi nõudeid juhendamise, individuaalplaani. atesteerimise ja doktorikraadi taotlemise kohta. Kõikidel doktorantidel on soovituslik tutvuda heade tavadega Tartu Ülikoolis, eriti doktoriõppe hea tavaga.

Loe lähemalt Tartu Ülikooli doktoriõpet reguleerivate õigusaktide ja dokumendivormide kohta

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorandid peavad järgima valdkondlikku atesteerimiskorda ning täitma juhendamispäevikut. Siit lehelt leiad vajalikud valdkondlikud juhised ja soovitused individuaalplaani koostamise ja täitmise, juhendamispäeviku pidamise ning doktorandi edasijõudmise hindamise kohta.

Valdkondlik atesteerimiskord

Juhendamispäeviku vorm

Individuaalplaan

Individuaalplaan

 

Atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi/eksterni edasijõudmist õppekava õppe- ja teadustöös ning tema individuaalplaani täitmist (DÕE p. 39).

Individuaalplaani täitmise mahust sõltub see, kas

1) doktorant/ekstern atesteeritakse positiivselt või negatiivselt ning kas
2) doktorant õpib täis- või osakoormuses.

Kõik atesteerimisel arvesse minevad tegevused peavad olema seotud doktorandi doktoritööga.

Individuaalplaani koostab doktorant koostöös juhendajaga (DÕE p. 33). Doktoriõppe hea tava soovitab juhendajal jälgida individuaalplaani tegevuste tähtaegu ning anda vajadusel nõu individuaalplaani muudatuste tegemiseks (DHT p. 9.18).

Atesteerimiskomisjon annab atesteerimise ajal doktorandile suuliselt individuaalplaani täitmise ja täiendamise kohta soovitusi (DÕE p. 55).

Individuaalplaan on doktoriõppes keskne dokument. Individuaalplaan koosneb mitmest osast:

  1. pärast immatrikuleerimist koostatakse individuaalplaan kogu doktoriõppe aja kohta, see on doktorandi üldisem tegevuskava;
  2. atesteerimisaruandega esitatakse individuaalplaan järgmise semestri/õppeaasta kohta, see on doktorandi detailsem tegevuskava.

Loe lähemalt

  • Individuaalplaan peab vastama atesteerimiskorras esitatud tingimustele. Individuaalplaani koostades pea silmas, kuidas hinnatakse atesteerimisel Sinu õppeaasta teadustööd. Kui teadustööd on (planeeritud ja) tehtud vähem, kui atesteerimiskorras nõutud, siis atesteerimiskomisjon ei saa määrata ainepunkte teadustöö eest täismahus.
     
  • Individuaalplaan on Sinu tegevuskava – mõtle hoolikalt läbi, milliseid tegevusi Sa järgmisesse semestrisse/õppeaastasse planeerid. 
    • Kuidas ainekursused ja uurimistööga seotud ülesanded sobituvad Sinu arengusse nelja aasta tervikpildis.
    • Planeeri semestrisse positiivseks atesteerimiseks piisavalt tegevusi, samas püüa vältida ülepingutust ja võimalikku läbipõlemist.
    • Pea nõu oma juhendaja ja vajadusel programmijuhiga. Eriti õpingute alguses aitavad nad otsustada, kuidas õppetööd ja teadustööd kombineerida ning kuidas oma töökoormust jaotada.
       
  • Individuaalplaan on Sinu abivahend oma aja planeerimisel – neli aastat on pikk aeg. Individuaalplaan võimaldab selle tööetappideks jagada ning seeläbi endale realistlikke tähtaegu määrata. Samas on oluline silmas pidada oma õpingute edenemist tervikuna. Siin on doktorandile abiks nii atesteerimiskord kui ka pärast immatrikuleerimist koostatud individuaalplaan kogu õppeajaks. Doktoriõppe pikkuse tõttu on väga oluline oskuslik ja järjepidev ajajuhtimine. Suuremate tööülesannete väiksemateks juppideks jaotamine ning neile konkreetsete tähtaegade seadmine on oskusliku ajajuhtimise kese. Tähtaegade meelespidamiseks tuleb need sisestada igapäevaselt kasutatavasse kalendrisse.
     
  • Individuaalplaan on aluseks atesteerimisaruandele – neid kahte dokumenti tuleb ise võrrelda ning seda teeb ka atesteerimiskomisjon. Kui tegevus ei vasta individuaalplaanile, siis tuleb seda atesteerimisaruandes selgitada ja põhjendada. Uurimistöö ei tähenda üldjuhul lineaarset protsessi, vaid võib areneda spiraalsena. Seetõttu võib esialgse uurimisplaani muutmine, kohandamine ja täiendamine olla vajalik.
     
  • Individuaalplaan ja atesteerimisaruanded talletavad Sinu arengut õpingute ajal. Täida neid nii, et neist oleks Sulle endale hiljem ülevaadete tekitamisel või kokkuvõtete kirjutamisel kasu.

I. Õpingud: õppeained (EAPd), k.a. õppetöö läbiviimine doktoriõpingute raames, teistest ülikoolidest võetud õppeained.

Doktoriõppe tuum on teadustöö ja seda tuleks teha järjepidevalt kõikidel doktorantuuri aastatel (sh esimesel aastal). Teadustööd toetav õppetöö peaks olema samuti jaotatud mitmele aastale. Samas ei ole soovitav jätta õppetööd viimasele aastale, kui tuleb keskenduda doktoritöö lõpetamisele ja viimistlemisele.

Õppetöö läbiviimine doktoriõpingute raames tähendab siin ülikoolis õpetamise praktikat, mis on seotud erialaga.

II. Uurimistöö: teadustöö, konverentsiettekanded, seminarid, publikatsioonid, jm; hinnangulised töö tulemused ja maht EAPdes

Individuaalplaani lisas tuleb esitada põhjalik uurimistöö kava koos ajatabeliga, probleemiasetusega, põhjenduste, hüpoteeside ja kirjanduse loeteluga.

Põhjalik uurimistöö kava esitatakse pärast immatrikuleerimist kogu õppe ajaks esitatava individuaalplaaniga. Siin sobib esitada kõikidele loetletud nõuetele vastav doktoritöö projekt, mahus umbes 5 lehekülge. Järgmistes individuaalplaanides täpsustatakse uurimistöö kava alajaotuses üksnes uurimistööga seotud muudatused.

Doktoriõppes on keskne teadustöö kirjutamine ja teadustulemuste publitseerimine. Jälgi, kuidas hinnatakse doktorandi teadustööd vastavalt doktorandi õppeaastale valdkonna atesteerimiskorra järgi.

Doktorandi teadustööd hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides. Ühe õppeaasta optimaalne (soovituslik) teadustöö ainepunktide maht on 40 EAPd, kahe õpitud semestri nominaalmaht kokku (õppe- ja teadustöö eest) on 60 EAPd.

Pane tähele, et konverentsidel ja seminaridel (sh doktorikoolide üritustel) osalemise eest ei anta atesteerimisel ühe õppeaasta kohta rohkem kui 10 EAPd (AK p. 3.3). Kaalu hoolega ning pea vajadusel juhendajaga nõu, millistest üritustest osavõtmine on Sinu teadustöö edenemiseks kõige olulisem.

III. Muud doktoritööga seotud ülesanded ja sellega seotud infrastruktuuri kasutamine: grantide ja teadusteemade täitmine, koostööprojektid, jm.

Selles punktis tuleb kirja panna teadusprojektid, kuhu oled ametlikult kaasatud täitjana ja mis on seotud Sinu doktoriõpingutega. Lisada tuleb projektiga seotud ülesanded ja nende seos doktoritööga.

IV. Muu: õppetöö läbiviimine, juhendamine, ülikoolisisestes ja -välistes erialaga seotud komisjonides ja projektides osalemine, jm.

Selles punktis tuleb kirja panna kõik need tegevused, mis ei ole otseselt seotud teadustööga (ega kuulu esimeses punktis arvesse läinud õppetöö alla), näiteks:

1) osalemine projektides, mis ei ole seotud Sinu teadustööga (sh nt teaduse populariseerimine);
2) juhendamine ja oponeerimine;
3) ürituste (kaas)korraldamine;
4) osalemine otsustuskogudes ning nende koosolekutel.

Pane tähele, et muu tegevuse eest (p. III & IV) eest ei anta atesteerimisel ühe õppeaasta kohta rohkem kui 6 EAPd (AK p. 3.4). See tähendab, et nende tegevuste mahtu tuleks hoolikalt (koos juhendajaga) planeerida ja vajadusel vähendada.

Indlviduaalplaani vormi kasutab:

  • doktorant pärast immatrikuleerimist kogu doktoriõppe aja kohta käiva individuaalplaani ja esimese semestri individuaalplaani esitamiseks.
  • ekstern, et esitada individuaalplaani kavand koos avaldusega eksterni staatuse saamiseks.
  • ekstern, et esitada individuaalplaan eksternina õppimiseks määratud aja kohta.


"Lisa. Järgmise õppeaasta täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava" atesteerimisaruande vormi lõpus kasutavad: 

  • doktorant ja ekstern enne atesteerimist järgmise semestri / õppeaasta individuaalplaani esitamiseks. Lisa vormistus on vaba, kuid soovitame järgida individuaalplaani vormis toodud alajaotusi, kuna need vastavad atesteerimisaruande ülesehitusele.

Pane tähele, et individuaalplaani koostamiseks ette nähtud aeg on suhteliselt lühike! Kasuta seda aega intensiivselt ning lepi varakult juhendaja (ja vajadusel programmijuhiga) kokku aeg oma individuaalplaani läbiarutamiseks.

1. aasta doktorant pärast immatrikuleerimist:

  • Doktorant peab koostama individuaalplaani kogu õppeajaks ja detailsema plaani esimeseks semestriks ning sisestama selle õppeinfosüsteemi kahe nädala jooksul pärast immatrikuleerimist (DÕE p. 35).

1. aasta doktorant enne esimest atesteerimist:

  • Koos atesteerimisaruande ning muude atesteerimiskorras nõutud dokumentidega tuleb esitada järgmise atesteerimisperioodi individuaalplaani (leiad atesteerimisaruande vormi lõpus). Dokumendid tuleb sisestada õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. (DÕE p-d 49, 50, AK p. 7.1, 7.2)

Doktorant alatest 2. õppeaastast:

  • Koos atesteerimisaruande ning muude atesteerimiskorras nõutud dokumentidega tuleb esitada järgmise atesteerimisperioodi individuaalplaani (leiad atesteerimisaruande vormi lõpus). Dokumendid tuleb sisestada õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. (DÕE p-d 49, 50, AK p. 7.1, 7.2)

Ekstern:

  • Doktoriõppe õppekavale eksterni staatuse saamiseks tuleb esitada koos avaldusega individuaalplaani kavand. Individuaalplaan tuleb täita kas semestri või õppeaasta kohta, vastavalt sellele, milliseks perioodiks eksterni staatust taotletakse (DÕE p. 17). Kahe nädala jooksul pärast eksterniks arvamist koostab ekstern individuaalplaani eksternina õppimiseks määratud aja kohta ja sisestab selle õppeinfosüsteemi (DÕE p. 36). 
     
  • Koos atesteerimisaruande ning muude atesteerimiskorras nõutud dokumentidega tuleb esitada järgmise atesteerimisperioodi individuaalplaan (leiad atesteerimisaruande vormi lõpus). Dokumendid tuleb sisestada õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. (DÕE p-d 49, 50, AK p. 7.1, 7.2)

Juhendamispäevik

 

Eduka doktoriõppe eelduseks on doktorandi ja juhendaja toimiv koostöö, mida reguleerib doktoriõppe algul sõlmitav doktoriõppe lepe ning mida peab atesteerimisel silmas atesteerimiskomisjon. (Doktoriõppe hea tava p. I, 4-5; AK p. 2.1)

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kajastab juhendaja ja doktorandi koostööd juhendamispäevik, mis moodustab osa atesteerimisaruandest. (AK p. 7.2, 7.3)

  • Juhendamispäevik aitab planeerida vähemalt kaks juhendamiskohtumist semestris: kindel kohtumiste ajakava võimaldab doktorandil paremini oma tegevusi planeerida ja ennetab üksiolekutunnet oma uurimistöös. Regulaarne kohtumine juhendajaga on doktoriõppe edenemise alustala, see hoiab ära probleemide kuhjumise.
     
  • Doktorandi tööülesannete ja doktoritöö edenemise kirjeldamisnõue aitab tööetappe ja aruteluteemasid täpsemalt läbi mõelda ning sõnastada nii doktorandi kui juhendaja jaoks.
     
  • Juhendamispäevik on mäludokument nii doktorandi kui ka juhendaja jaoks. See aitab meenutada eelmisi juhendamiskohtumisi ja kokkulepitud tööülesandeid. Juhendamispäevik tervikuna dokumenteerib doktorandi arengut ning võimaldab reflekteerida uurimistöö jooksul kogetud kitsaskohtade ja käsitletud aruteluteemade üle. Pärast juhendajakohtumist või selle ajal täidetud juhendamispäevik tuleks jagada kohe ka juhendajale.
     
  • Atesteerimiskomisjonile ja programmijuhile tekib juhendamispäeviku alusel täpsem ülevaade doktorandi edasijõudmisest ja tegevuskavast ning koostöö toimimisest juhendajaga.

Juhendamispäevik on osa atesteerimisaruandest. Koos aruande teiste kohustuslike dokumentidega tuleb esitada vähemalt kaks juhendamispäeviku sissekannet õpitud semestri kohta.

Doktorant esitab vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva atesteerimiskomisjonile enda ja juhendaja(te) allkirja(de)ga kinnitatud aruande individuaalplaani täitmise kohta, juhendaja(te)ga kooskõlastatud juhendamispäeviku sissekanded, valminud artikli(te) ja/või monograafia peatüki(/-kide) käsikirja(d) ning järgmise atesteerimisperioodi individuaalplaani ja sisestab need õppeinfosüsteemi. (AK p. 7.1., 7.2)

Juhendamispäeviku moodustavad juhendamiskohtumiste kokkuvõtted.

Sissekande vorm juhendamispäevikus.

Individuaalsed juhendamiskohtumised peavad toimuma vähemalt kaks korda semestris.

  • Juhul, kui doktorant või juhendaja asuvad pikaajaliselt eri riikides, on lubatud kohtumisi korraldada videokõnena.
     
  • Kui doktorant kohtub välisjuhendajaga, siis peab ta vastava juhendamiskohtumise kokkuvõtte oma põhijuhendajaga kooskõlastama.

Juhendamiskohtumise kokkuvõtte vormi täidab doktorant.

Juhendaja panus on vajalik lahtri "Juhendaja kommentaar doktoritöö edenemisele" täitmisel.

Kui juhendamiskohtumisi toimub sagedamini kui kaks korda semestris, siis nende kõikide kohta ei pea sissekannet esitama, piisab kahe olulisema kohtumise dokumenteerimisest.

Enne juhendamiskohtumist kirjeldab doktorant oma tegevusi alates eelmisest kohtumisest juhendajaga ning nimetab ära teemad, mida soovib kohtumisel arutada. Doktorant saadab eeltäidetud vormi juhendajale vähemalt 3 tööpäeva enne kohtumist.

Kohtumise ajal või vahetult pärast kohtumist tuleb kirjeldada kohtumisel arutatud teemasid, lisada juhendaja kommentaari doktoritöö edenemisele, paika panna doktorandi järgmised ülesanded ja tähtajad ning järgmise kohtumise aeg.

Doktorant  allkirjastab juhendamiskohtumise kokkuvõtte 7 päeva jooksul pärast kohtumist. Allkirjastada võib nii paberil kui digitaalselt.

Juhendaja kooskõlastab kokkuvõtte allkirja või kirjaliku kommentaariga.

Atesteerimine

Valdkondlik atesteerimiskord

Atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi/eksterni edasijõudmist õppekavas ettenähtud õppe- ja teadustöös ning tema individuaalplaani täitmist (DÕE p. 39).

Kõik atesteerimisel arvesse minevad tegevused peavad olema doktorandi doktoritööga seotud. Atesteerimise peamine eesmärk on hinnata doktoritööga edasijõudmist.

Loe lähemalt

Atesteerimisaruande täidab doktorant ning kinnitab tema juhendaja. Doktoriõppe hea tava soovitab juhendajal toetada doktoranti atesteerimiste ettevalmistamisel (DHT p. 9.18).

Doktorant/ekstern esitab vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva atesteerimiskomisjonile järgmised dokumendid:

1. atesteerimisaruanne enda ja juhendaja(te) allkirja(de)ga

A. Doktorandi atesteerimisaruanne

B. Eksterni atesteerimisaruanne;

2. juhendamispäeviku sissekanded, mis on juhendaja(te)ga kooskõlastatud;

3. valminud artikli(te) ja/või monograafia peatüki(/-kide) käsikirjad;

4. järgmise atesteerimisperioodi individuaalplaan (DÕE p. 49, 50, AK p. 7.1, 7.2).


Dokumentide vormistamisel jälgi, et:

  • kõik (sh digikonteineris asuvad) failid on korrektselt pealkirjastatud:
    • Atesteerimisaruanne_[perekonnanimi]_[kuu]_[aasta],
    • Juhendamispäevik­_[perekonnanimi]_[kohtumise kuupäev];
       
  • kõik failid on pdf-formaadis;
     
  • kui dokumendid on paberkandjal, siis enne ÕISi üles laadimist liida skaneeritud atesteerimisaruande ja juhendamispäeviku sissekanded üheks pdf-dokumendiks. Üleslaaditav fail on pealkirjastatud vormis [eesnimi]_[perekonnanimi]_[kuu]_[aasta].
     
  • kui dokumendid on digiallkirjastatud, siis peavad atesteerimisaruanne ja juhendamispäeviku sissekanded olema allkirjastatud ühes konteineris. Konteiner on pealkirjastatud vormis [eesnimi]_[perekonnanimi]_[kuu]_[aasta].
    • Täpsem info ja tarkvara digiallkirja andmiseks siin ja siin

Dokumentide esitamiseks tuleb atesteerimisaruanne sisestada õppeinfosüsteemi (vt juhendit siit).

Artiklid ja käsikirjad tuleb edastada eraldi, vastavalt õppekava kontaktisiku saadetud juhistele.

Aruanne käsitleb individuaalplaani täitmist eelneval õppeperioodil ning kokkuvõtlikult kogu eelnenud doktoriõppe ajal.

Kui võrreldes individuaalplaaniga on tehtud muudatusi, siis tuleb neid läbivalt selgitada.

I. Õpingud: õppeained  ja EAPd. Kui sooritatud väljaspool TÜd, nimetada ülikool, kus sooritatud.

  • Doktoriõppe tuum on teadustöö ja seda tuleks teha järjepidevalt kõikidel doktorantuuri aastatel (sh esimesel aastal). Teadustööd toetav õppetöö peaks olema samuti jaotatud mitmele aastale. Samas ei ole soovitav jätta õppetööd viimasele aastale, kui tuleb keskenduda doktoritöö lõpetamisele ja viimistlemisele.

II. Uurimistöö: uurimistöö sisu ja maht ja tulemus EAPdes, sh konverentsid, publikatsioonid, jm.

  • Doktoriõppes on keskne teadustöö kirjutamine ja teadustulemuste publitseerimine.
     
  • Jälgi, kuidas hinnatakse doktorandi teadustööd vastavalt doktorandi õppeaastale valdkonna atesteerimiskorra järgi.
     
  • Doktorandi teadustööd hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides. Ühe õppeaasta optimaalne (soovituslik) teadustöö ainepunktide maht on 40 EAPd (kui tööd on tehtud suuremas mahus, siis saab komisjon anda rohkem ainepunkte), kahe õpitud semestri nominaalmaht kokku (õppe- ja teadustöö eest) on 60 EAPd.
     
  • Pane tähele, et konverentsidel ja seminaridel (sh doktorikoolide üritustel) osalemise eest ei anta atesteerimisel ühe õppeaasta kohta rohkem kui 10 EAPd. (AK p. 3.3)

III. Muud doktoritööga seotud ülesanded: grandiprojektide, teadusteemade, koostöö- jm projektide täitmine.

  • Selles punktis tuleb kirja panna teadusprojektid, kuhu oled ametlikult kaasatud täitjana ja mis on seotud Sinu doktoriõpingutega. Lisada tuleb projektiga seotud ülesanded ja nende seos doktoritööga.

IV. Muu: õppetöö läbiviimine, juhendamine, ülikoolisisestes ja -välistes erialaga seotud komisjonides ja projektides osalemine, jm.

  • Selles punktis tuleb kirja panna kõik need tegevused, mis ei ole otseselt seotud teadustööga (ega kuulu esimeses punktis arvesse läinud õppetöö alla), näiteks:

1) osalemine projektides, mis ei ole seotud Sinu teadustööga (sh nt teaduse populariseerimine);
2) juhendamine ja oponeerimine;
3) ürituste (kaas)korraldamine;
4) osalemine otsustuskogudes ning nende koosolekutel.

  • Pane tähele, et muu tegevuse eest (p. III & IV) eest ei anta atesteerimisel ühe õppeaasta kohta rohkem kui 6 EAPd (AK p. 3.4).

Atesteerimisaruanne tuleb esitada vähemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva.

Millal mind atesteeritakse?

  • 1. aasta doktoranti atesteeritakse kaks korda:

1) kui immatrikuleerimisest on möödunud üks õpitud semester,
2) ning kui immatrikuleerimisest on möödunud kaks õpitud semestrit.

  • Alates 2. aastast atesteeritakse doktoranti üks kord õppeaastas, kui on möödunud kaks õpitud semestrit viimasest atesteerimisest.
     
  • Eksterni atesteeritakse siis, kui on möödunud kaks õpitud semestrit.
     
  • Akadeemilise puhkuse ajal doktoranti ei atesteerita. (DÕE p-d 43-45)

Atesteerimised toimuvad õppekaval vähemalt kaks korda õppeaastas. Atesteerimiste kuupäevad kinnitatakse 1. novembriks (sügissemestri atesteerimine) ja 1. märtsiks (kevadsemestri atesteerimine) (DÕE p. 42). See tähendab, et doktorandi atesteerimine ei toimu tingimata kohe pärast seda, kui ta akadeemiliselt puhkuselt naaseb, vaid kindlaksmääratud kuupäevadel. Stipendiumi maksmine toimub seni eelmise atesteerimise otsuse põhjal.

  • On vähemalt kolmeliikmeline, sh üks liige on väljastpoolt õppekava haldavat instituuti / kolledžit (DÕE p. 46, AK p. 6.1).
     
  • Komisjoni liikmetel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon (DÕE p. 46, AK p. 6.1).
     
  • Kui komisjoni liige on atesteeritava doktorandi juhendaja või seotud isik korruptsioonivastase seaduse tähenduses, siis taandab ta ennast selle doktorandi atesteerimisotsuse langetamisest (DÕE p. 48, AK p. 6.3).
     
  • Kui õppekava programmijuht ei ole komisjoni liige, siis osaleb ta atesteerimisel sõnaõigusega (AK p. 6.4).
     
  • Doktorandile määratakse komisjoni liikmete hulgast retsensent, kes kommenteerib tema poolt esitatud materjale (AK p. 6.7). Seega vähemalt üks komisjoni liige tutvub doktorandi aruande ja käsikirjade/artiklitega põhjalikumalt ning annab talle suulist tagasisidet. Küsimusi doktoriõppe edenemise kohta esitavad ning nõuandeid ja soovitusi edaspidiseks annavad ka teised komisjoni liikmed.

Atesteerimisel osalevad doktorandid ja nende juhendajad.

  • Kui juhendaja ei saa osaleda, tuleb tal esitada oma kirjalik hinnang doktorandi edenemisele teadustöös atesteerimiskomisjoni esimehele ja doktorandile hiljemalt atesteerimiskoosoleku alguseks.
     
  • Doktorant võib atesteerimiskoosolekult puududa vaid mõjuvatel põhjustel - selleks tuleb esitada taotlus atesteerimiskomisjonile, kes seejärel otsustab, kas anda doktorandile luba osaleda koosolekul reaalajas toimuva kahesuunalist pilti ja heli võimaldava side abil või koosolekul üldse mitte osaleda. (DÕE p. 52, 53, AK p. 8.1)

Atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon ainepunktides, kuidas doktorant on oma doktoriõppekava täitnud:

  • komisjon arvestab õppeainete läbimisel saadud ainepunkte,
     
  • komisjon annab doktorandi teadustöö eest ainepunkte (DÕE p. 40, 41, AK p. 1),
     
  • komisjon hindab doktorandi osalemist humanitaarteaduste doktorikoolide üritustel, mida arvestatakse kas õppe- või teadustöö osana (AK p. 7.4).

Atesteerimiskoosoleku ülesehitus võib õppekavati veidi erineda. Komisjoni juht määrab konkreetse komisjoni töökorra.


Koosoleku peamised osad:

  • Doktorant teeb ülevaate oma atesteerimisaruandest, võrdleb seda oma individuaalplaaniga ning selgitab tehtud muudatusi,
     
  • Doktorandile määratud retsensent kommenteerib doktorandi poolt esitatud materjale,
     
  • Juhendaja annab oma hinnangu doktorandi edenemisele teadustöös või loeb atesteerimiskomisjoni liige juhendaja kirjalikult esitatud hinnangu ette,
     
  • Doktoranti küsitletakse ning talle antakse komisjoni poolt soovitusi,
     
  • Komisjon arutab doktoriõppekava täitmise eest antavaid ainepunkte kinniste uste taga.

Doktoriõpingute jooksul võib doktorandile teadustöö eest anda kokku maksimaalselt 180 EAPd, millest 20 EAPd saab doktorant doktoritöö kaitsmisel. (AK p. 10)

Selleks, et doktorant jõuaks õigel ajal lõpetamiseni, tuleb pöörata suurt tähelepanu uurimisteemaga seotud kirjutamise edendamisele ning kirjutamise ja publitseerimise realistlikule planeerimisele. 

Üldised kriteeriumid doktorandi teadustöö hindamisel:

  • prioriteet (1): doktoritöö valmimisaste,
     
  • prioriteet (2): doktoritööga seotud teemal avaldatud publikatsioonid,
    • oluline on jälgida, millised teaduspublikatsioonid sobivad doktoritöö kaitsmisel. ETISe klassifikatsioonide järgi vastavad tingimustele 1.1., 1.2., 3.1. publikatsioonid (vt DÕE p. 96).
       
  • lisategevus (1): osalemine doktoritööga seotud erialastel konverentsidel ja seminaridel. Siin hinnatakse ürituste taset ja doktorandi panust. Ühe õppeaasta jooksul saab selle alategevuse eest anda kuni 10 EAPd.
     
  • lisategevus (2): muu doktoritööga seotud teadustegevus, nt lõputööde juhendamine, osalemine teadusprojektides, ülikooliväline praktika. Ühe õppeaasta jooksul saab selle alategevuse eest anda kuni 6 EAPd. (DÕE p. 41, AK p. 3)

Teadustöö hindamine õppeaastate kaupa:

1. aasta doktorandi teadustöö hindamine:

  • esimese õppeaasta esimese semestri lõpus toimuval atesteerimisel annab atesteerimiskomisjon kuni 20 EAPd tingimusel, et on valminud vähemalt uurimistöö läbiviimise detailne plaan ning ühe artikli läbitöötatud kavand või monograafia ühe peatüki kavand.
    Artikli läbitöötatud kavand on artikli algne versioon, mitte sisukord või teemapunktid. Doktorant selgitab kavandis detailselt, millest ta kirjutama hakkab (sh teoreetiline taus, kasutatud kirjandus). 
     
  • esimese õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel annab atesteerimiskomisjon kuni 20 EAPd tingimusel, et on valminud vähemalt ühe teadusartikli avaldamiskõlbulik käsikiri või monograafia materjal (uurimismaterjal kontrollitaval kujul), mis moodustab vähemalt 1/5 töö planeeritud mahust. (AK p. 4)

Esimesel õppeaastal ei pea artikkel olema toimetuse poolt ametlikult avaldamiseks vastu võetud. 

2. aasta doktorandi teadustöö hindamine:

  • atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi aastast teadustööd 40 EAPga, kui õppeaasta lõpuks on valminud:
    • vähemalt 1/2 monograafiast,  või
    • kaks teemakohast doktoritöö kaitsmisel kvalifitseeruvat teadusartiklit, millest üks on avaldamiskõlbulik käsikiri ja teine on toimetuse poolt ametlikult avaldamiseks vastu võetud. (AK p. 5.1)

3. aasta doktorandi teadustöö hindamine:

  • atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi aastast teadustööd 40 EAPga, kui õppeaasta lõpuks on valminud:
    • vähemalt 3/4 monograafiast ning üks teemakohane doktoritöö kaitsmisel kvalifitseeruv teadusartikkel, mis on toimetuse poolt ametlikult avaldamiseks vastu võetud; või
    • kaks teemakohast doktoritöö kaitsmisel kvalifitseeruvat teadusartiklit, mis on avaldamiseks vastu võetud. (AK p. 5.2)

4. aasta doktorandi teadustöö hindamine:

  • atesteerimisel hindab atesteerimiskomisjon doktorandi aastast teadustööd 40 EAPga, kui õppeaasta lõpuks on valminud: 
    • doktoritöö kaitsmisele esitatav käsikiri (AK p. 5.3).

Ametlik atesteerimisotsus:

  • Atesteerimiskomisjon teeb otsuse doktorandi poolt esitatud materjalide ja atesteerimiskoosoleku tulemuste (doktorandi ja juhendaja tagasiside) põhjal. Hääletamine toimub kinnisel koosolekul.
     
  • Andmekaitsealane regulatsioon ei luba atesteerimisotsuste avalikku teatamist ilma doktorandi kirjaliku nõusolekuta.
     
  • Teadustöö ainepunktid sisestatakse õppeinfosüsteemi nelja tööpäeva jooksul. (DÕE p. 54, vt ka DÕ hea tava p. III.3)
     
  • Atesteerimiskomisjon annab atesteerimisotsuses doktorandile kirjalikku tagasisidet (AK p. 2.2).
     
  • Doktorandi tulemusstipendium määratakse atesteerimiskomisjoni ettepanekul (vt tulemusstipendiumi täpsemaid nõudeid siit). 

Positiivne ja negatiivne atesteerimisotsus

Doktoriõppekava nominaalkestus on neli aastat ning maht 240 EAPd (Õppekava statuut p. 40).

Doktoranditoetuse saamiseks peab doktorant olema positiivselt atesteeritud (õppekava täitmine vähemalt 75%). Vt täpsemaid nõudeid siit.

Doktorandi tulemusstipendium määratakse doktorandile, kes on täitnud atesteerimise tulemusena õppekava kumuleeruvalt 100% (õppekava täitmine kõigi õppeaastate kohta kokku). Vt täpsemaid nõudeid siit.

Doktorandi positiivne atesteerimisotsus:

  • õppe nõuded on täidetud vähemalt osakoormusega vastavalt doktorandi õppekava nõuetele (vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50%),
     
  • doktoritöö on esitatud kaitsmiseks vastavalt doktoriõppe eeskirjas kehtestatud nõuetele,
     
  • 1. aasta doktorant on esimesel semestril täitnud vähemalt 50% esimese semestri individuaalplaanist.

Doktorandi negatiivne atesteerimisotsus:

  • õppe nõudeid ei ole täidetud osakoormusega vastavalt doktorandi õppekava nõuetele (vähem kui 50%),
     
  • võrreldes individuaalplaaniga, jääb õppe- ja teadustöö maht atesteeritaval perioodil alla 50%.

Eksterni positiivne atesteerimisotsus:

  • individuaalplaani on täidetud vähemalt 50% ulatuses,
     
  • doktoritöö on esitatud kaitsmiseks vastavalt doktoriõppe eeskirjas kehtestatud nõuetele.

Eksterni negatiivne atesteerimisotsus:

  • individuaalplaani on täidetud alla 50%.

Doktorant ja ekstern jäetakse atesteerimata, kui:

  • nõutud dokumente ei ole atesteerimiskomisjonile tähtajaks esitatud,
     
  • atesteerimiselt puudutakse ilma atesteerimiskomisjoni loata.  (DÕE p. 57)

Individuaalplaaniga seotud hinnangud ja soovitused: 

1. aasta doktorandi esimene atesteerimine:

  • Atesteerimiskomisjonil on siin peamiselt toetav ja nõustav funktsioon: hinnatakse doktorandi esimese semestri tegevust, edasist tegevuskava, ajakava, koostööd juhendajaga ning kaasjuhendaja vajalikkust. Vajadusel antakse doktorandile võimalus individuaalplaan ümber teha.
     
  • Doktorandi esimese atesteerimise peamine eesmärk on jälgida, kas doktoriõpingud on edukalt alanud, kas doktorandil on võimalik oma õpingutele piisavalt ja vastavalt algselt planeeritule keskenduda ning hinnata, kuidas edeneb doktoritöö projekt.

Alates 1. aasta doktorandi teisest atesteerimisest:

  • Atesteerimiskomisjon annab doktorandile vajadusel individuaalplaani täitmise ja täiendamise soovitusi (DÕE p. 55). Muuhulgas aitab komisjon hinnata uurimistöö fookust ning tegevus- ja ajakava omavahelist vastavust ning "annab doktorandile ja juhendaja(te)le soovitusi doktoritöö eduka kaitsmiseni jõudmiseks" (DHT p. III.3.11.4).

Publikatsioonide ja monograafiaga seotud hinnangud ja soovitused:

  • Atesteerimiskomisjonil on õigus anda doktorandile vastavalt eriala publitseerimispraktikatele ja -võimalustele soovitusi tegevuse planeerimiseks.
     
  • Atesteerimiskomisjonil on õigus hinnata doktorandi publikatsioonide kvaliteeti ning nende kvalifitseerumist kaitsmisel. 
     
  • Atesteerimiskomisjon hindab käsikirjade kvaliteeti, lähtudes sellest, kas neid võib esitatud kujul avaldada.
     
  • Atesteerimiskomisjon hindab doktorandi panust kaasautorluses artikli puhul. Selleks tuleb doktorandil atesteerimisaruandes kirjeldada eri autorite panust artikli kirjutamisse (vt DÕE p. 85).

Doktoriõppe leppe ja juhendamispäevikuga seotud hinnangud ja soovitused:

  • Atesteerimiskomisjon jälgib, kas doktorant ja juhendaja täidavad doktoriõppe lepet ehk kas nende koostöö toimib (AK p. 2.1).
     
  • Juhendaja ja doktorandi koostööd kajastavad juhendamiskohtumiste kokkuvõtted (juhendamispäevik) (AK p. 4.3).
     
  • Juhendamispäevik on atesteerimisaruande osa (AK p. 7.2), mille alusel tekib atesteerimiskomisjonil täpsem ülevaade doktorandi edasijõudmisest ja tegevusest ning koostööst juhendajaga.
     
  • Atesteerimiskomisjon annab doktorandile võimaluse anda tagasisidet koostööle juhendajaga ilma juhendaja juuresolekuta (AK p. 8.2).
     
  • Atesteerimiskomisjon annab juhendajale võimaluse anda tagasisidet koostööle doktorandiga ilma doktorandi juuresolekuta (AK p. 8.3).
#õppimine #teadus

Humanitaarteaduste doktoriõppe programm

Alates 2022/2023. õppeaastast on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas üks doktoriõppe programm, mis koondab 22 eriala:

Jaga
08.12.2021
#õppimine #teadus
inimesed lehvitavad

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe keskus

Jaga
07.12.2021
#õppimine
HV magistrikool

Õpetajakoolitus

Jaga
15.11.2021