Teema: õpetamine

Gümnaasiumis õpetab eesti keelt ja kirjandust reeglina sama õpetaja. Samas on kaks ainet ajas üha enam lahku kasvanud ja eeldavad õpetajalt pidevat uute õppematerjalide loomist, kirjutab Novaator. Tartu Ülikooli magistritöö osutab, et õpetajaks õppijal võiks olla võimalus omandada soovi korral eriala vaid ühes kahest ainest.

Möödunud aastal anti täiskäik reformile, millest on räägitud aastakümneid: septembris alustasid esimeste ja neljandate klasside õpilased kõikjal Eestis kooliaastat eesti keeles.

TI-hüppe edu sõltub esmajoones sellest, kui hästi suudetakse plaanitavatesse tegevustesse kaasata õpetajad, kuna lõpuks peavad just nemad õpilastele vajaliku hüppelaua pakkuma, ja õpetajate õpetajad, sest nemad peavad õpetajad muudatuseks ette valmistama, kirjutavad Ilona Tragel ja Helen Hint Novaatoris.

Ilmus arheoloogia kõrgkooliõpik „Materjalid arheoloogias“.

Uuringus selgus, et õpilasi ja üliõpilasi motiveerib Aasias ja Lähis-Idas kõneldavaid keeli õppima võimalus ennast arendada ja teisi kultuure tundma õppida. Võõrkeeleoskust ei nähta karjäärieelisena.

Oma kultuuri suudad paremini tunnetada siis, kui on võrdlusmoment teiste kultuuridega,“ ütleb Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling.

Intervjuus UT ajakirjale räägib professor Ülo Valk folkloorist kui rikkalikust uurimismaterjalist nii mineviku kui oleviku mõistmisel.

Vabade kunstide professor Reet Aus on ühtaegu õppejõud, teadlane, moelooja ja keskkonnaaktivist. Kõikides tegevusvaldkondades kannustab teda soov jätta endast maha puhtam planeet.

Vabade kunstide professor Reet Aus alustab sügisel kursusega „Kuidas luues maailma parandada“, mille eesmärk on tõsta üliõpilaste keskkonnateadlikkust ja suunata neid jätkusuutlikuma tarbimise suunas.

Vabade kunstide professori Reet Ausi sügisene kursus "Kuidas luues maailma parandada" keskendub jätkusuutlikkusele ja kestlikule arengule.